Kieldâhoovdâ kejâstâh

03.12.2024

Ive 2024 lii ennuv savâstâllum staatâ já pyereestvaijeemkuávlui hiäjus ruttâtile vaikuttâsâin kieldâi tooimân. Priivaat sektor ruttâdemkoloi lasanem já ruttâdem uásild hiäjus finnimvuotâ láá vuod vaiguttâm investistmân já eromâšávt aassâmviistij pyevtitmân, mii eromâšávt Laapi kuávlust njuolgist vaaigut pargovyeimi finniimân. Staatâruttâministeriö taan tove áárvu mield Suomâ ekonomia njeeijâm ponne lii tääl lappâdistum. Ihetääsist bruttoaalmugpyevtittâs ucco vala 0,2 prooseent, mutâ ko inflaatio hiiđáásm já riäntuh njeejih já päikkituálui puáđuh puáráneh kuáhtulávt pyereest, te päikkituálui kiävtust orroo puáđuh já kulâttem lasaneh. Ennustâsâi mield investistmeh lassaanškyetih já bruttoaalmugpyevtittâs šadda 1,7 prooseent ive 2025.

Epivisesvuođâst huolâhánnáá Aanaar kieldâ ekonomâlâš tile lii pissoom stäđisin já meid aldapuátteevuotâ oro lemin pyeri. Taan tiileest lii tehálâš vuáijuđ strategisávt tehálij haavâi olášutmân já keččâđ puátteevuođâ maaŋgâ ive vuávám uáinust. Ekonomia já tooimâ vuáváámist lep vuálgám tast, ete viggâp toollâđ kieldâ ekonomiatile täsitiädulâžžân meid puáttee iivij. Tääl orroo epivisesvuođâst huolâhánnáá toos adeleh osko positiivliih ennustâsah kuávlust jottee mađhâšeijei meereest já ovdil mainâšum áárvuh ekonomia almos ovdánmist. Viärupuáđuh čoggâšuveh ive 2025 áárvui mield suulân 18 miljovn eurod. Staatâuásih láá áárvui mield suulân 12,1 miljovn eurod, ađai suulân 0,8 miljovn eurod eenâb, ko taan ihán lii olášuumin. Staatâuási ana kuittâg sistees kieldâ ovdâsvástádâsân puáttee ive sirdâšuvvee PI-palvâlusâi ruttâdem, pajeláhháá miljovn eurod, ađai tuođâlávt staatâtorjui nettomeeri ucco.

Budjet lii päcimin suulân 0,6 miljovn eurod vuálápásulâžžân ei. PI-palvâlusâi ruttâdem keežild. Kieldâ láiguvuáđu ij ennustâsâi mield stuáru kuittâg merhâšitteht vuávámpaajeest, mutâ Avveel já Aanaar uđđâ škoovlâi leasingovdâsvástádâsah láá merhâšitteeh. Nettoinvestistmeh vuávájuvvojeh ivvijd 2025–2027 koskâmiärálávt suulân 3,5 miljovn eurod ivveest. Taam puáhtá anneeđ taan tiileest eromâš positiivlâš äššin.

Aldaiivij ääigi tiäduttep kieldâ tooimâst eellimvyeimi ovdedem já iäláttâsráhtus maaŋgâpiälásubbon toohâm. Taat uáinoo čielgâsávt meid Aanaar kieldâ uđđâ strategiast já eromâšávt iäláttâsohjelmist. Toos lasseen kieldâ kiävttá merhâšitteht resursijd toos, ete visásmit pyeri oovtâstpargo Laapi pyereestvaijeemkuávloin. Uđđâ toimâmvyevi kalga ovdediđ njyebžilin já taggaar háámán, ete kieldâlij palvâlusah iä kuittâg hiäjusmuu ovdebáást.

Aanaar kieldâ toimâ já ekonomia láá epivisesvuođâtahhein huolâhánnáá ain kievrah. Mun halijdâm taa kijtteđ kieldâlijd já kuávlu irâtteijeid toimâsyergist peerusthánnáá sehe tiäduttiđ čepis pargovievâ já systemaatlii ekonomiavuávám merhâšume Aanaar kieldâ puátteevuotân.

Tommi Kasurinen
kieldâhovdâ